Miniessee (2)

Personaalne õpikeskkond kui elukestva õppe toetaja

Viimastel aastkümnetel on toimunud mitmed muutused erinevates elutegevuse valdkondades. Muutused on aset leidnud ka tööturu tingimustes. Ettevõtetel läheb üha enam tarvis mobiilset, kiiresti kohanevat ning elukestvalt õppivat töötajat. Paljud ametid ja tööülesanded nõuavad oma teadmiste pidevat uuendamist, mis tingib selle, et tuleb olla arenev ja paindlik, tuleb elukestvalt õppida, et üldse püsida tihedas tööturu konkurentsis.

Teadmiste omandamine tomub õpikeskkondade vahendusel. Õpikeskkond kitsamas tähenduses hõlmab õppija vahetut ümbrust materiaalsete vahendite ja sealsete osalejatega. Veebi areng, mitmete vahendite ja teenuste kättesaadavus veebi tavakasutajatele ning üleüldised sotsiaalsed, ühiskondlikud ning poliitilised muutused on tinginud asjaolu, et üha enam tehakse aga juttu personaalsetest õpikeskkondadest, mis viitavad alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Need keskkonnad on õppijate endi kujundada, sest hõlmavad kõiki instrumente, inimressursse ja materjale, millele õppur ligi pääseb. Kas selliseid õpikekskondasid saab pidada ka elukestva õppe toetajateks?

Personaalse õpikeskkonna mõiste võtab arvesse seda, et õppimine on kestev tegevus ja püüab leida vahendeid, mis seda tegevust toetaksid. Isikliku õpimiljöö idee põhineb sellel, et õppimine leiab aset erinevates kontekstides ja olukordades ning õppeteenuse pakkujaid võib olla mitu. Õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad personaalsed õpikeskkonnad toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Suur pluss personaalsetel õpimiljöödel on see, et igaüks saab ise valida, milliseid töövahendeid ta vajab ja mida keskkonda lisab. Seega ei teki probleemi sellest kui mõne inimese kultuuriline taust, väärtushinnangud, eelteadmised või suhtumine erineb teiste omast. Personaalse õppekeskkonna loomine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite valimine aitab arendada ka ennastjuhivaid oskusi. Pidev katse-eksituse meetod aitab endas selgusele jõuda ja arendada vajalikke pädevusi.

Minagi tegin hiljuti omale personaalse õpikeskkonna plaani. Arvan, et isikliku õpimiljöö peamiseks plussiks on paindlikkus, mis tuleneb sellest, et iga keskkonna osa on väga hõlpsasti asendatav ning uuendatav. Erinevate vahendite kombineerimisel muutub info haldamine märgatavalt kergemaks.

Personaalset õpikeskkonda on igati lihtne ja mõistlik kasutada elukestva õppe raames. Kogu info hankimise, töö, uute teadmiste omandamise ja vaba ajaga seonduv on seal kui ühtne tervik, mis loob eelduse edukale enesearendamisele ja -täiendamisele. Sellise keskkonna kaudu saab osaleda aruteludes, õpiprotsessi ülesehitamises, keskkonna valikus ning hindamisviiside sobivuse hindamises. Õpetaja roll taandub ning temast saab pigem nõuandja. Personaalsed õpikeskkonnad annavad ühest küljest õppurile vabaduse ja teisalt kontrolli kogu õppeprotsessi ja õpikeskkonna üle, lihtsustades seeläbi ka elukestva õppe stsenaariumi.

Usun, et üheks olulisemaks ja paremaks küljeks personaalse õpikeskkonna juures on asjaolu, et antud keskkonnad võimaldavad kasutajatel alles hoida oma sisu ja valikuliselt vajaduse korral seda jagada. Õpihaldussüsteemidele, kus kursuste süsteemis on info kättesaadav vaid registreeritud kasutajatel, muutub ligipääs teabele pärast ametliku õppeprotsessi lõppu võimatuks. Personaalses õpimiljöös säilunud infole pääseb kasutaja vabalt ligi ka aastakümneid hiljem, võimaldades niiviisi õpinguid tulevikus hõlpsamini jätkata ja eluketvalt õppida.

Üks suur pluss personaalse õpikeskkonna puhul on infovoogude hõlbus haldamine. Seda saab teha agregaatorite (näiteks Netvibes ja Pageflakes) abil, mis võimaldavad luua inforuumi, kuhu jooksevad kokku vaid kasutaja enda poolt valitud uudised ja infovood. Nii ei pea igapäevaselt läbi lappama kümneid erinevaid veebilehekülgi ning saab kokku hoida väärtuslikku ajaressurssi. Loomulikult saab agregaatoreid rakendada ka õppetöös, sest neisse kokkujooksvad vookogud õppijate hajutatud õpikeskkondadest, võimaldavad jälgida õppijate progressi, ilma et peaks eraldi iga tudengi kodulehele või ajaveebi sisenema.

Õppeprotsessi juures on oluline suhtlus. Suhtlus õppejõududega, kursusekaaslastega, aga ka sõpradega. Isiklikud õpikeskkonnad on üles ehitatud sotsiaalse tarkvaraga ning aitavad seeläbi suhtlemist oluliselt kergendada. Võib tuua mitmeid näiteid erinevatest keskkondadest, mis ühendavad kasutajat ja tema tuttavaid. Näiteks piltide jagamise tarkvara Flickr või professionaalne kogukonna moodustamiseks mõeldud keskkond LinkedIN. Isiklikult kasutan aga peamiselt Facebooki.

Õppijate endi poolt loodavad ja hallatavad personaalsed õpikeskkonnad võimaldavad arvestada õppija isikupära ja soove ning valida antud ajahetkel eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid. Samuti võimaldavad isiklikud õpimiljööd kiiret suhtlust õppejõudude ja teiste õppijate vahel, ning alles hoida oma sisu, et õppija sellele ka aastate möödudes ligi pääseks. Kõigi nende võimaluste tõttu võib personaalset õpikekksonda pidada elukestva õppe toetajaks.

  

Tagasivaade kursusele

Kursus “Intelligentne arvutikasutus” oli väga huvitav ja meeldis mulle väga. Mõni teema oli raskem, mõni lihtsam, kuid kõik nad olid põnevad ja väga kasulikud, sest sain tõesti väga palju uusi asju teada. Minu jaoks oli eriti põnev katsetada virtuaalmasinat (kui aus olla, ei olnud ma varem hüperviisoritest ja virtuaalmasinatest kuulnudki). Palju uut sain teada arvutite turvalisuse koha pealt ja erinevate tarkvaralahenduste osas sain samuti kõvasti targemaks. Varasemaga võrreldes tunnen end nüüd arvutialastel teemadel vesteldes hulga kindlamalt.

Miniessee (10)

Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös aitab saavutada õpieesmärke

Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust. Sellise suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrooniliste materjalide loomine. Sostiaalse tarkvara hulka kuuluvad ajaveebid ehk blogid, virtuaalsed suhtluskeskkonnad, meedia jagamise vahendid, sotsiaalsed järjehoidjad jms. Kas selline tarkvara on kasutatav ja kasulik ka õppetöös?

 

Sotsiaalset tarkvara saab õppetöös edukalt kasutada ning mitmel puhul see kergendab ja arendab õppetegvust. Antud tarkvara võimaldab info edastamist (e-maili ja kiirsõnumite teel), võrgustike loomist, tekstipõhise info loomist, olemasoleva info süstematiseerimist ja ka mahukate materjalide loomist.

 

Võrgustike moodustamiseks on kasutusel erinevad keskkonnad, näiteks Orkut, Facebook, My Space, Linked In, Elgg jpt. Nende põhifunktsiooniks on inimestevaheliste nii tööalaste kui ka sõprussidemete loomine. Lisaks võimaldavad nad erinevate meediafailide (fotod, helid, videod) avaldamist. Uute sidemete sõlmimine antud keskkondades toimub enamasti isikuandmete alusel. Sarnaseid keskkondi saab hästi ära kasutada õppeprotsessis rühmatööde läbiviimiseks. Rühmatööde käigus arenevad õppurite koostöö- ning juhtimisoskused.

 

Sisuvahenduse keskkonnad on näiteks Flickr (fotode levitamiseks), YouTube (videote vahendamiseks) ja SlideShare (esitluste jagamiseks). Nende kõige olulisem ülesanne on failide muutmine kättesaadavaks suuremale vaatajaskonnale. Keskkonna kasutajad võivad moodustada võrgustikke lähtudes näiteks sarnastest huvidest. Materjalide leidmise lihtsustamiseks kirjeldavad autorid neid tagidega – kasutaja poolt loodud märksõnadega. Märksõnu kasutatakse hiljem materjalide süstematiseerimiseks ja otsimiseks.

 

Hiljuti sain ka ise Flickr`i kasutajaks. Seda avatud sisu kogu kasutan nüüd unikaalse pildiotsinguna, sest miljonid kasutajate poolt tehtud fotod on väga heaks illustratiivseks materjaliks erinevate kirjatööde või esitluste juurde. Fotosid saab aga antud keskkonnast leida eelpool mainitud märksõnade kaudu. Näiteks gruppide, kasutajate, sisestusaja ja paljude muude omaduste järgi. Nii on otsing muudetud lihtsaks ja vähe aeganõudvaks. Üldjuhul määravad kasutajad märksõnad oma piltidele ise, kuid sarnaselt märkmetele saab anda õiguse ka võõrastel oma pildile neid lisada.

 

Ka Youtube keskkonda saab väga edukalt kasutada õppetöös. Lisaks mitmetele õpetlikele videotele, leiab sellest keskkonnast hulgaliselt muusikat, mida saab ära kasutada kas või muusikatundides. Kuna materjalid on sel puhul avalikus veebiserveris, saab Youtubes ka materjale (videosid) jagada. Sellist eelist saab kasutada näiteks puudunud õpilaste järele aitamiseks. 

 

Õppetöö oluliseks lihtsustamiseks on kasutusel tekstipõhise info loomise keskkonnad nagu foorumid ja blogid (veebipäevikud). Foorumi suurim erinevus blogist on see, et viimane on enamasti ühe autori keskne. Teised saavad anda oma panuse blogi postitusi kommenteerides. Foorumis on enamasti mitu autorit. Õpilane võib kasutada blogi oma õpitegevuste reflekteerimiseks. Foorumid on soblikud grupi arutelude läbiviimiseks. Mõlemad vahendid sobivad ka õpilaste kirjaliku väljendusoskuse arendamiseks.

Ka mina lõin hiljuti oma blogi (WordPress.com keskkonda), seoses intelligntse arvutikasutuse kursusega. Selle kaudu saan õppejõududele esitada oma koduseid töid. Minu arvates on sel eesmärgil blogi kasutamine igati õpet toetav. Nii jäävad mu kodused tööd kõik arhiveeritult ajaveebi alles ning vajadusel saan oma tehtud tööd igal ajal üle vaadata ja loodetavasti ka arengut näha.

 

Ma arvan, et blogi arendab õpilasi nii enda kui teiste kirjutatud tekste ka kriitiliselt ja analüüsivamalt lugema, lisaks annab võimaluse harjutada arusaadavalt ja selgelt kirjutama, sest blogil on tavaliselt kindel lugejaskond. Blogi kasutades loovad õpilased enda ümber võrgustiku kaasõpilastest ja õpetajatest, kes jälgivad õpilase sissekandeid, arengut ja kommentaare.

 

Mahukama materjali loomist võimaldavad mitmed veebipõhised dokumendikoostamise keskkonnad (nt. Google Docs, Zoho) ja Wiki. Wiki on ideaalne keskkond koostöös mahukama dokumendikogumiku loomiseks. Seepärast sobib see materjalide loomiseks pikemaajaliste projektide käigus. Zoho ja Google Docs on veebipõhised kontoritarkvarad, mille abil on võimalik lihtsalt jagada oma dokumente, kusjuures ühe ja sama dokumendi loomise juures saab olla üheaegselt mitmeid inimesi. Neis tarkvarades saab luua ka suuremahulisi veebiküsitlusi. Zoho’s on olemas ka dokumentide esitlusprogramm Zoho Show ning projektitarkvara Zoho Projects, samuti Zoho Creator andmebaaside rakenduste loomiseks ja Zoho Planner oma ajaressursi planeerimiseks. On veel mitmeid teisigi võimalusi, mis igakülgselt õppimisprotsesse toetavad ja lihtsustavad.

 

Sotsiaalne tarkvara tuleb appi ka informatsiooni haldamisel. Seda läbi keskkondade, mis võimaldavad salvestada linke (järjehoidjaid) kasutajat huvitavatele veebilehtedele. Üheks Delicious.com. Erinevalt Interneti lehitseja järjehoidjatest on mainitud järjehoidjad salvestatud kasutajaga seotud veebilehele. Selliseid järjehoidjaid on võimalik kasutada erinevatest arvutitest. Oluline on see, et selliseid järjehoidjaid on võimalik ka teiste kasutajatega jagada. Lisaks järjehoidja lisamise funktsioonile saab luua kasutajate võrgustikke ja lisada märksõnu järjehoidjate süstematiseerimiseks. Jagatud järjehoidjad sobivad hästi näiteks õpetajalt õpilastele õppematerjalide vahendamiseks või õpilastele mahukama projektiga seotud materjalide kogumiseks ja süstematiseerimiseks.  

 

Delicious keskkond võimaldab kasutajatel märksõnastada (samuti luua märksõnapilvi), salvestada, hallata ja jagada viiteid veebilehtedele üle veebi. Delicious`e rõhuasetus on kogukonnal. Seal võimaldatakse kõiki veebilehti varustada oma järjehoidjaga ja neile igalt poolt ligi pääseda. Järjehoidjaid saab ka teistega jagada. Selline keskkond on oluline info süstematiseerimise oskuse arendamise ja õppetöö lihtsustamise eesmärgil.

 

 

Sotsiaalne tarkavara võimaldab hõlpsasti hankida informatsiooni ning seda kergesti hallata, samuti jagada materjali, teha grupitöid, luua kontakte. Kõiki neid funktsioone saab edukalt ära kasutada õppetööga seonduvate eesmärkide saavutamiseks, mistõttu võiks ja peaks sotsiaalset tarkvara pidama tänapäeva õppe üheks osaks.

Miniessee (4)

Tasuta vs. tasulised operatsioonisüsteemid – tavakasutaja perspektiiv

Operatsioonisüsteemiks nimetatakse arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Mac OS X ja Linux. Esimesed nimetatutest on tasulised, Linux on saadaval tasuta. Millist operatsioonisüsteemi peaks aga tavakasutaja eelistama? Vaatleme lähemalt tasulise ja tasuta operatsioonisüsteemide häid ning halbu külgi, vastavalt MS Windowsi ja Linuxi näitel.

 

 Kui võrrelda Microsoft Windows`i süsteeme ning Linuxit, siis omad plussid ja miinused on mõlemil. Tavakasutajale on Linuxi suurimaks eeliseks Windows`i ees asjaolu, et see operatsioonisüsteem on kättesaadav tasuta, samas kui Windows`i eest tuleb välja käia korralik rahasumma. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Linux areneb hulga kiiremini kui Windows, sest seda arendab terve maailm, mitte üks konkreetne firmadekett. Linux on vabavaraline opsüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows, kuid suuremates süsteemides on seal haldus isegi lihtsam. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus seda teeb Windows`ki.

 

Linuxi plusside hulka kuulub kindlasti see, et võrreldes Windows`iga on sellele opsüsteemile loodud väga palju vähem viirusi. Kuna täna kasutab 10 arvutist vähemalt 8 Windows’i, siis kirjutatakse enamik pahavara just sellele opsüsteemile. Kuivõrd viiruste ja pahavara eesmärk on inimese kohta tundliku info nuhkimine ja ka kaaperdatud arvuti kasutamine näiteks võrgurünnakuteks, on kasutajatel vajalik kindlasti arvestada Windows`i turvaaukudega. Tavakasutaja perspektiivist vaadatuna on täna hulga turvalisem kasutada Linuxi keskkonda.

 

Linux ning teised UNIX-ilised nõuavad operatsioonisüsteemi paigaldamisel administraatori kasutaja ning ühe tavakautaja tegemist. Windows`i kasutaja tehakse aga vaikimisi administraatoriõigustes, mis annab õigused programme paigaldada ja eemaldada ning ümber seadistada. See tähendab ka õigust Windows ära rikkuda ja töökõlbmatuks muuta. Seda ka pahatahtlikud programmid (nt. viirused) teevad. Samuti on Windows`i puhul halb see, et kui ka ollakse tavakasutajaõigustes, on võimalik süsteemile osaliselt siiski kahju teha, sest faile saab ka väljapoole kodukataloogi kirjutada. UNIX­ilaadsetes operatsioonisüsteemides seda üldiselt teha ei saa. Ka maailmakuulus programmeerija Eric Steven Raymond on öelnud: “Windows`i pole kräkkimise vastu võimalik efektiivselt kindlustada ­ koodis ja arhitektuuris on lihtsalt liiga palju vigu.“ Ta märkis veel, et ainus kindel rünnakute vältimine tähendab siirdumist Linuxile või mõnele muule süsteemile, mis vähemalt võib olla turvaline.

 

Hoolimata mitmetest Linuxi positiivsetest joontest, on 85-90% opsüsteemide turust täna endiselt kaetud Microsoft Windows’iga. Peamine põhjus, miks Linux ei ole siiani saavutanud MS Windowsi populaarsust peitub inimeste harjumuses. Tavakasutaja ei taha juba omanadatut ümber õppima hakata ning valib enamasti ikka vana hea tuttava Windows süsteemi. Siinkohal on aga suurepärane variant arvutikasutajail alla laadida virtuaalarvuti ning Linuxi erinevate dirtibutsioonidega lähemalt tutvuda. Olen ka ise virtuaalarvuti abil katsetanud Linuxi Ubuntu versiooni ning võin julgelt tunnistada, et uus keskkond oli minu jaoks huvitav ning kergesti käsitletav. Julgustaksin kõiki harjumuspärasest keskkonnast korraks väljuma ja Linuxit vähemalt proovima.

 

Üks ja peaaegu ainuke tõsisem probleem tavakasutajaile Linuxi puhul on see, et mitmed programmid ei ole tänaseks veel loodud ühilduma Linuxiga. Paljude populaarsete ja väga professionaalsete programmide tootjad on sihtinud ainult Windows’i. Linux ei sobi praegu veel ka mänguplatvormiks. Windows`i keskkonnas on mitteühilduvuse probleem pea olematu, sest suure turuosa tõttu on riistvaratootjad Windows’iga alati arvestanud. Tavakasutaja seisukohalt muudab see Windows`i oluliselt mugavamaks ja lihtsamaks. Siiski ei pea Linux tundma tarkvaranälga. Sellele opsüsteemile on tehtud mitmeid tasuta programme, näiteks väga korralik ja tasemel pilditöötlusprogramm, mida ka kogu aeg uuendatakse, samuti on loodud hulgaliselt tooteid nii CD-de rippimiseks kui e-posti lugemiseks.

 

Tavakasutajas võib Linuxi puhul ebamugavust tekitada ka see, et mõne käskluse sisestamine on nõutav käsurealt. Enamasti tuleb seda teha mingi mittefunktsioneeriva seade töölesaamiseks ja vaid ühe korra, kuid siiski. Windows’is käsurida tavaliselt ei kasutata, seetõttu võib kasutaja end veidi ebakindlalt tunda.

 

Võrreldes mitmete Linuxi positiivsete joontega, on negatiivsete külgede arv hämmastavalt väike. Kui arvestada, et Linux on hulga turvalisem, kiiremini arenev, tasuta saadaval ning harjumuspärasest hoopis põnevam operatsioonisüsteem, siis leian, et tavakasutaja perspektiivis on igati mõistlik ning kasulik vähemalt proovida Linuxit. Lõpliku otsuse langetab igaüks niikuinii ise.

 

 

13. loeng

Kodune ülesanne:

Avaldasin endatehtud kaks fotot Flickr’is. Neid saab näha sel lingil: http://www.flickr.com/photos/57165780@N04/?saved=1. Siiani ei ole ma oma fotode puhul autoriõigust kaitsnud. Teiste autorite piltide ja tabelite kasutamisel olen seda teinud vaid siis, kui olen nad lisanud näiteks referaatidesse. Kellegi teise poolt kirjutatud teksti puhul olen viitamst autorile hulga enam kasutanud.  

 

Flickr keskkonda ma varem kasutanud ei olnud. Loengus näidati, kuidas sealt saab kiiresti ja lihtsalt uurida pildi autori ja pildi õiguste kohta, et leitud pilti ka nõuetekohaselt kasutada. Usun, et hakkan Flickr’it kindlasti kasutama, sest illustreerivat matejali läheb vahel koolitöödes ikka vaja.

 

Mulle meeldis see loeng, sest sain hulga targemaks autoriõiguste koha pealt, ka autorikaitse seaduse tundmises ning tean nüüd ka, mis on ja kuidas leida avatud sisu kogusid.

 

 

“Miniessee (5)”

Kolm kodukasutajat kõige enam ähvardavat probleemi ja nende ennetamine

Arvutite kasutamine on tänapäeval muutunud massiliseks. Kompuuter on oluline töövahend nii suurtes büroodes kui kodudes. Siiski ei ole arvutisüsteemid alati ohutud, tuleb arvestada mitmete probleemidega. Kodukasutajaid enim ähvardavateks muredeks võib pidada viiruseid, andmekadu ning mehhaanilisi rikkeid ja vigastusi. Kuidas aga toimida igapäevaelus nii, et potentsiaalne oht arvutisüsteemidele oleks väiksem?

Arvuti tavakasutajate üks peamisi ja murettekitavamaid probleeme on loomulikult viirused. Arvutiviirus on programm, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, koguma paroole jne. Viirusega nakatumise järel võib aeglustuda erinevate programmide töö, võivad ilmuda kahtlased failid, video- ja heliefektid. Võib ka suureneda kasutuses olev operatiivmälu, võrreldes tavalise töörežiimiga. Halvimal juhul halvavad viirused kogu arvutivõrgu töö.

Viirused võivad levida koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades antud suhtlustarkvara. Arvutiviirustest hoidumiseks ning nakatumise ennetamiseks tuleb kasutada antiviirustarkvara, (kodukasutajate jaoks on vabavarana saadaval nt. AntiVir, Spybot jt.) mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Samuti tuleb kontrollida, et kasutataval operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update’id. Loomulikult tuleb kasuatada ka personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada arvutisse tunginud viirusel edasi levimist.  Nakatumist saab vältida ka siis, kui olla Internetis surfates ning e-posti lugedes ettevaatlik. E-postile lisatud failidesse tuleb suhtuda umbusuga ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Eriti terava kahtluse alla tuleks seada aga failid, mida levitatakse interneti uudisegruppide ja jututubade kaudu. Spämmimise ohvrid on tihti just kodukasutajad, sest see vajab neutraalset tugipunkti, milleks sobivad hästi pahalaste poolt kontrollitavad kodukasutajate arvutid.

Teine suurem arvuti (kodu)kasutajat ähvardav probleem on andmete kaotsiminek. Kodukasutaja peamine andmekao põhjus on failide ülekirjutamine või kustutamine. Andmete kadumine tähendab kasutajale tavaliselt suurel hulgal lisatööd ja vaeva. Infokao vältimiseks tuleb igal arvutikasutajal tegeleda andmete varundamisega.

Varundamine on olemasolevatest vajalikest dokumentidest koopia tegemine mõnele muule andmekandjale kui seda on pidevalt kasutatav kõvaketas. Kõige odavam lahendus on varundada failid DVD või CD plaatidele. Nende kõrval on paindlikum varundamisvõimalus USB mälupulgad. Veidi kallim variant on aga hankida eraldi väline kõvaketas ning andmed sellele varundada. Oluline on hoida varukoopiatega andmekandjaid arvutist lahus: arvutiga võrreldes mõnes teises ruumis või lausa tulekindlas šeifis. Minu arvates on aga parim variant oma failid varundada Dropboxi. See sünkroniseeriv varundusvahend annab võimaluse oma failidele ligi pääseda teisteski arvutites. 

Kodukasutajate arvutisüsteemi ohustavad loomulikult ka mehaanilised rikked. Arvutisüsteemi vigastamise oht on kodudes isegi suurem kui büroodes. Nii võivad arvutile, klaviatuurile, ekraanile, hiirele või juhtmetele viga teha näiteks väikesed lapsed või koduloomad. Selliste juhtumite ennetamiseks oleks mõistlik hoida arvuti lastele ja koduloomadele ligipääsmatus kohas.

Tavalisemateks probleemideks koduarvutite puhul on aga toiteplokkide läbipõlemine olmetolmu tõttu. Kodudes on arvutid tihtipeale asetatud vastu maad, vahel lausa tolmurikastesse paikadesse, näiteks laua alla. Sel juhul imevad arvuti jahutusventilaatorid endasse hulganisti tolmu, mis hiljem võibki põhjustada toiteploki läbipõlemise. Selle lihtsa probleemi ennetamiseks tasub tõsta arvuti põranda tasapinnast kõrgemale (nagu seda enamasti ametiasutustes tehakse). Samuti on kasulik arvutit teatud aja tagant suruõhuga puhastada.

Koduarvuteid võib kahjustada ka toitepinge kõikumine (ka äikesest põhjustatud pingekõikumised). Lahenduseks on kasutada võrgupinge stabilisaatorit UPS, mis tagab pideva stabiilse võrgupinge arvutile. Büroodes on tavaliselt UPS süsteem olemas, seega on antud probleem tihedamini esinev just kodukasutajatel.

Arvutikasutajail esineb tihti mimeid probleeme. Kodukasutajat enim ähvardavad ohud on: viirused, andmete kadumine ning mehhaanilised vead. Kõiki neid hädasid on aga võimalik vältida, tegeledes tõhusa ennetustööga. Viiruste eemale hoidmiseks saab kasutaja tarvitada antiviirusprogramme ning käituda internetimaailma tehinguid sooritades ettevaatlikult. Andmekadu saab vältida varundamisega tegeledes ning mehhaanilisi rikkeid aitab ära hoida arvutite füüsiliselt õige kasutamine.

 

“Miniessee (1)”

Kuidas globaalses infoühiskonnas eestlaseks jääda?

Tänapäeva arenenud riike saame nimetada globaalseteks infoühiskondadeks, kus inimkonna digitaalkujul säilitatud informatsiooni kasutatakse kõigis eluvaldkondades maksimaalselt, võttes selleks appi arvutid, ülemaailmsed personaalsed kommunkatsioonikanalid ja elektroonilised teenused. Globaliseerumise tõukejõuks on olnud muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni valdkonnas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire progress on avaldanud silmapaistvat mõju tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Alati ei ole aga mõju läbinisti positiivne. Globaalse infoühiskonna tingimustes toimub kultuuride ja väärtuste ühtlustumine, mis kujutab endast suurt ohtu eeskätt väikestele riikidele, nagu Eesti. Kui me tahame globaalses infoühiskonnas “ellu” jääda, tekib küsimus, kuidas seda teha?

 

Elades keskkonnas, kus pea kõigi igapäevaseks töövahendiks on arvuti ning kus kaubaks on informatsioon, tuleb olla ettevaatlik meie oma keele, eesti keele, säilimise küsimuses. Hinnanguliselt on ca 80% Internetis levivast informatsioonist inglisekeelne. Kokku arvatakse maailmas olevat umbes 6000 keelt. Keeleteadlased on avaldanud andmed, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 80 – 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keelega kaovad reeglina ka kultuurid ja rahvad. Selleks, et hoida oma keel tugeva, elujõulise ja samal ajal ka omanäolisena, peavad keele kõnelejad, siinkohal rahvusriigi elanikud, olema piisavalt haritud, et mõista oma emakeele väärtust. Lisaks kõrgele haridustasemele on vaja ka tugevat vaimset eliiti, mis osaleb otseselt, läbi vastavate nõukogude ja kindlasti ka läbi kirjanduse, rahvuskeele kindlustamises. Juhul, kui riik suudab oma inimestele seesuguse vaimusuuruse võimaldada, on täidetud ka ülesanne säilitada keel.

 

Selleks, et üleilmastunud teabeühiskonnas eestlus säilitada, peab meil olemas olema oma maailmapilt. Eestist ei tohiks saada suletud süsteemi, mis ei lase teisi kultuure ligi, kuid samas ei või me kaotada oma identiteeti. Niisiis peaks meil olema oma ideaalpilt maailmast, mis seoks ühtseks tervikuks Eesti ja muu maailma huvid. Sellise pildi kujunemiseks läheb vaja analüütilist ühiskonda, millest kogu elankikkond aktiivselt osa võtab. Aktiivse kodanikkonna olemasolu aluseks ja eelduseks on aga teadmised. Eestist peab saama teadmusühiskond. Teadmiste analüüsile ja rakendamisele tugineva ühiskonna saavutamine on Eesti jätkusuutlikkuse peamine eesmärk. 

 

Ideaalpildi sünnist üksi on tegelikult veel vähe: tuleb suuta ka oma tahet realiseerida. Kindel on aga see, et tänapäeva tingimustes peab meie tahe tegelikkuseks saama läbi koostöö, mitte vastandumise kaudu. Iseseisvalt mõtlevad, teadmisi omavad ja koostööaltid inimesed, kes saavad aru eestluse jätkusuutlikkuse problemaatilisusest ning kes tahavad olla eestlased, on meie ühiskonnale suurim  väärtus, mida läheb vaja tahte realiseerimiseks ja seeläbi ka eestluse säilimiseks globaalses infoühiskonnas.

 

Kui eelnevalt oli juttu sellest, mis peaks meis endis olemas olema ja mida peaksime tegema, et eestlastena püsima jääda, siis tegelikult võimaldab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ka ise traditdioonilisi kogukondi toetada ja seeläbi rahvuslust edendada. Tänu IKT arengule on võimalus teha end nähtavaks ning kuuldavaks, suurem hulk kogukondi saab endast teada anda. Kujuneb võimalus osaleda ühiskondlikes tegevustes, seda eriti Eestis, kus palju ühiskondlikke protsesse on toetatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kaudu. IKT abiga saab hoida kontakti kaugel olevate pereliikmetega, hõlpsamini saavad ühineda vähemuskogukonnad. Tänu arvutisidele avaneb põliskultuuri uurijatel, kaitsjatel, õpetajatel ning edasiloojatel võimalus koostöövõrgustike rajamiseks, nii kodudesse, infopunktidesse kui arvutiklassidesse. Niisiis globaalses infoühiskonnas tekib hulk võimalusi oma kogukonda arendada ning seda kaitsta.

 

Eesti põliskultuurilise mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks XXI sajandi globaalses infoühiskonnas on vaja säilitada kultuuri peamine komponent – eesti keel. Rahvusvahelistunud infoühiskond nõuab ka aktiivse kodanikkonna olemasolu ning inimeste suurepäraseid koostööoskusi. Samuti saab eestluse püsimiseks kasutada kaugelearenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, moodustades kogukondi ja hoides sidet ka välismaal elavate eestlastega. Peamine on aga iga siin elava inimese enda tahe jääda eestlaseks.

10. loeng

Sotsiaalne tarkvara- veebipõhised meeskonnatöö vahendid

Sotsiaalne tarkvara – veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust. (ideede või mingi materjali jagamist, ühiste elektrooniliste materjalide loomist jm.). Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad näiteks Zoho Creator, Doodle, Delicious jt.

Zoho Creator on veebipõhiste andmebaaside rakendus, mis võimaldab lihtsate vahenditega andmeid hallata, suuremahulisi rakendusi luua, veebiküsitlusi luua ning MS Exceli või Office andmetabeleid veebipõhisteks konverteerida. Veebipõhisteks muudetud vorme ja tabeleid saab omakorda lisada mõnele veebilehele või ajaveebi.

Doodle keskkond on kasutatav veebiküsitluste läbiviimiseks, kus info vastaja kohta saadetakse automaatselt küsitluse koostajale. Samas on sisestused nähtavad kõikidele, kes antud küsitluse said. Doodle abil saab mugavalt ja kiirelt planeerida ühisüritusi, koosolekuid ja muud, sest kõik küsitluse saajad, saavad vastata, mis aeg neile kõige enam sobib. Doodle teeb ka kokkuvõtted vastuste tulemustest.

Et jäädvustada vajalike veebilehtede aadresse edaspidiseks kasutamiseks, saab appi võtta loengus tutvustatud sotsiaalsed järjehoidjad, näiteks del.icio.us. Sotsiaalne järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku. Järjehoidjaid aitavad leida teisi sarnaste huvidega kasutajaid. Järjehoidjatele märksõnade lisamise võimalus, teeb oluliselt lihtsamaks materjali leidmise.

Mahukama materjali loomist võimaldavad mitmed veebipõhised dokumendikoostamise keskkonnad, nt. Google Docs, Zoho. Need on veebipõhised kontoritarkvarad, mille abil on võimalik lihtsalt jagada oma dokumente, kusjuures ühe ja sama dokumendi loomise juures saab olla üheaegselt mitmeid inimesi. Neis tarkvarades saab luua ka suuremahulisi veebiküsitlusi. Zoho’s on olemas ka dokumentide esitlusprogramm Zoho Show ning projektitarkvara Zoho Projects, samuti Zoho Creator andmebaaside rakenduste loomiseks ja Zoho Planner oma ajaressursi planeerimiseks.

12. loeng

 Pilt liikuvast objektist ruumis. Tegu ruumiaksessuaariga, mille panin kiirelt edasi-tagasi võnkuma ning proovisin pildile saada. Pilt on tehtud küllaltki halvas valguses ja objekt on kehvasti teravustatud. Eseme taustaks soovisin jätta vaid valge seina, kuid pildi vasak äär ebaõnnestus selles osas.

 Pilt liikumatust objektist ruumis. Kadreeritud on pilt kehvasti, sest seina vertikaalne nurgajoon ei ole pildi vertikaalsete servadega paralleelne. Meeldib pildi puhul aga see, et valgus, vari, eseme vorm ning materjal tulevad hästi esile.

Pilt liikuvast objektist (ja kohe mitmest) õues. Kui pilti lähemalt vaadata, on näha, et enamik inimesi on udused. Kindlasti on üks põhjus valesti valitud säriajas. Ja tegelikult on nii suurt gruppi inimesi ka raske korraga hüppama saada. Valgusolud oli õues pildistamiseks väga kehvad, lisaks sadas lund. See pilt ei ole hästi õnnestunud.

11. loeng

Koduse tööna tuli koostada oma “unistatav” koduse multimeediumisüsteemi kirjeldus. Siin siis minu oma:

Televiisoriks valisin LG 47″ LX 9500 3D TV PANEL. Tegu on DLNA-sertifitseeritud seadmega, millel on väga hea pildikvaliteet. Toote disain meeldib ka väga. Mängimiseks valisin x–box 360 mängukonsooli. Meeldib, et antud konsooli Xbox Live teenuse abil saan mängijatega reaalajas võistelda ning arkaadmänge, mängude demosid, trailereid, TV-sarju ja filme alla laadida. Filmide salvestamiseks, vaatamiseks jm. tegevuseks olen välja valinud ka DLNA–sertifitseeritud blue–ray mängija LG HLB54S Theater System. Lisaks valisin välja veel Samsung CLP-325 Laser Printeri, sest juhtmevaba printimisvariant muudab printimistegevuse palju lihtsamaks.